Naadisupp

Kas tõesti üle aasta vaikust!? Ei ole mina ikka suurem asi blogija. Toite on tehtud küll, mida võiks siia panna, aga saavad enne ära söödud, kui fotokani jõuan. Kuid praegu on täpselt õige aeg naadisuppi teha. Vaja tekitada puljong. Kes on tubli, keedab kontidest. Mina kasutan puljongipõhja (mis ei ole kuubik), vaid ilma keemiata kontsentraat. Kui keeb, lisan kartuliviilud ja kui need on praktiliselt pehmed, siis kohe peeneks hakitud naat. Nii et kiire supp on, naat peab olema enne valmis hakitud. Naat on kõige raua- ja vitamiinirikkam siis, kui ta veel avanemata on, nii nati kortsus. Ja lõppu tuleb minu versioonis praetud peekon kerge jahusoustiga, see mahendab naadi maitset, mida mõni võib liiga vängeks pidada. Aga alati saab lisada ka hapukoort taldrikusse. Mina piirdun hakitud munaga. Väga hea on, tõesõna. Pere pistab.

Praetud käkk-pätsid

Käkitegu!

Tänavust vabariigi aastapäeva tähistasin eriti pidulikult: käisin Mamma juures käkitegu õppimas. Ma polnud enne Saaremaale kolimist käkkidest kuulnudki (v.a muidugi käkiteo kontekstis:). Aga nüüd siis tegin need Mamma juhendamisel ära. Kahjuks pole mul pakkuda täpseid gramme, sest kõik käis käe ja tunde järgi.

Kõigepealt panime suurde kaussi leiget vett, 2 klaasi ehk. Siis hakkasin sisse raputama odrajahu, samal ajal puulusikaga segades. Taignal peab maitse olema, nii et lisasin pool teelusikatäit soola ja ühe teelusikatäie suhkrut. Pärast selgus, et mage jäi, nii et tuleb rohkem soola panna, teelusikatäis siis. Siis kloppisin hoolega lahti 2 muna ja kallasin juurde. Edasi tekkis meil Mammaga tunne, et äkki jääb ainult odrast tehtud tainas liiga kore. Panime siis nisujahu ka. Taigna konsistents peab lõpuks olema selline, et veel kleepub käte külge, aga juba saab palli veeretada. Täidis oli mul varem valmis tehtud: praadisin pool kilo segahakkliha kahe hakitud sibulaga, lisasin soola ja hakkliha maitseainet. Hiljem süües selgus, et sisu peaks kindlasti olema tugevama maitsega, nii et edaspidi lisan kas suitsepeekonit või soolaseeni. Kui tainas oli valmis, hakkasin sellest tükke võtma ja peos palle veeretama. Tampisin palli peo sees laiaks, panin pool supilusikatäit sisu keskele ja näppisin ääred kokku. Siis panin tombu lauale, kuhu oli riputatud odrajahu, pöörasin üht ja teist külge ning surusin selle laiaks, nii et tekkis peopesa suurune kotlett. Mammal oli suures potis vesi (kolmandik potti) keema aetud, nii et see korralikult mulises ja ta pani 5 kotletti järjest sinna sisse. Need keesid ja tõusid pinnale. Nii keetsime kõik käkid valmis. Neid tuleks kohe soojalt süüa, aga kuna maitse oli mage, siis otsustasin need koju viia ja pannil üle praadida. Laps oli näljane, tema pistis ühe käki kohe keedetult nahka ja hindas väga heaks.

Kodus aga sõime praetult, juurde tegin mädarõika-hapukoore kastme. Mees pistis kahe suupoolega, ja jõudis söögi ajal oma mõttelennuga sinnamaale, et neist peakski saama Eesti kiirtoit - päts. Sest meie juba mugandasime Mammaga käki originaalretsepti, kus taignas muna pole, sisse käib ainult suitsupeekon, mis segatakse juba tegemise ajal taigna sisse. Ja tainas oli jämedast nisujahust. Kuna aga laps ja mees kiitsid need mugandatud käkk-pätsid väga heaks, siis täiendan ma edaspidi sisu, aga taigna teen ikka oma lemmikust, odrajahust.

Jõulukook

poe piparkoogitainast
külmutatud pohli
õunu
kolm muna
suhkrut
hapukoort või jogurtit
kaneeli (või piparkoogimaitseainet)

Jõulud on seks korraks küll möödas ja piparkoogitainas poest otsas, kuid see kook tasub järgmiseks talveks kõrva taha panna. Koogi idee sain detsembri ajakirjast "Oma Maitse", kus koogi põhjana oli kasutatud piparkoogitainast ja peal oli midagi kohupiimaga. Mina tegin aga nii: üle poolest poest ostetud taignast tegin piparkooke ja ülejäänu rullisin u poole sentimeetri paksuseks rattaks, mille panin ümara lahtikäiva vormi põhja. Aga võib vabalt võtta ka suurema tüki ja rullida see ahjuplaadi suuruseks. Küpsetasin seda 5 minutit ahjus. Peale ladusin kooritud õunatükke ja nende vahele puistasin paar peotäit külmutatud pohli. Siis kloppisin kolm muna rohke suhkruga (sest pohlad on ju hapud)lahti, lisasin hapukoort, kuni sain parajalt paksu kastme ja lisasin lõpuks pool teelusikatäit kaneeli. Kes tahab vürtsikamat kooki, võib kaneeli asemel piparkoogimaitseainet lisada. Kallasin segu õuntele-pohladele ja küpsetasin 200 kraadi juures, kuni pealt mõnest kohast pruunikas oli. Serveerimissoovitus: konsumeerida Uno Naissoo laulu "Palus pohli punetab" saatel:)

Hapukapsasupp

800 g - 1 kg hapukapsast
300 g - 500 g searibi
1 dl kruupe
soola
suhkrut
köömneid

No nüüd sai see tehtud. Hapukapsasupp on lapsest peale mu suur lemmik olnud, kuid seni polnud ma selle tegemist ise ette võtnud. Detsembri algus on igati õige aeg, ilm parajalt külm ja kapsas parajalt hapu. Ostsin poest koti hapukapsast, searibitüki ja panin kruupidega külma vette suurde potti keema. Panin lihatüki tervelt, aga võiks vist ka pooleks lõigata. Kui supp juba susises, lisasin supilusikatäie soola ja teise suhkrut. Köömneid ka üsna rohkelt, sest köömne maitse meeldib mulle väga. Ja nii ta seal omaette puupliidil podises. Vahel käisin segamas ja vist 1,5-2 tunniga oli valmis. Pekk peab kenasti lödi olema, siis on liha valmis. Mu ema teeb nii, et paneb liha eraldi vaagnale, siis igaüks lõikab endale saia peale ja määrib sinepit otsa. Ja seda pekki ei tasu üldse karta, kui ta on lödi, nagu ülal ütlesin, siis saab teda saiale suisa määrida. Supis peab suhkrut parajalt olema, supp ei tohi olla teravalt hapu, nii et kui keetmise ajal vajaka jäi, olen mina taldrikusse juurde seganud. Supi hinnaks tuli kapsa ja liha järgi 30 krooni. Seda oleks meile kolmele jätkunud kolmeks korraks, kuid õhtuti võis pimedas kööginurgas näha poti kohale kummardunud kujusid, kes vaikse lurinaga suppi helpisid, nii et jagus ainult pooleteiseks korraks.

Muidugi, kui hapukapsas on juba majja ilmunud, siis tuleb esimene ports sellest salatina ära süüa. Kui viitsimist on, siis lasta hakklihamasinast või köögikombainist läbi ja lisada suhkrut ja köömneid.

Lihtne karask

2 muna
1 liiter keefiri
4 klaasi odrajahu
soola, suhkrut
1,5 tl soodat
3-4 spl õli


Klopi munad vahule, vala juurde keefir. Lisa odrajahu, millesse on segatud sool ja sooda. Seejärel lisa õli. Kui tahad magusat karaskit, pane juurde rosinaid, pähkleid, purustatud mandleid jm. Soolane karask saab hea, kui lisad singitükikesi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 45-50 minutit.

Magushapu kapsas

värsket kapsast
soola
suhkrut
haput (mahla või sidrunit või äädikat)
maitsestamiseks köömneid, kadakamarju, jõhvikaid, pohli, õuna - eraldi või kombineeritult

Mina tegin nii, et hakkisin pool suuremat kapsapead ja panin potti vähese veega hauduma. Kui kapsas oli poolpehme, hakkasin timmima soola, suhkru ja punase sõstra mahlaga. Mulle meeldib tugev maitse, nii et soola läks küll vast 2 teelusikatäit, suhkrut 1 supilusikatäis ja mahla pool klaasi, sidrunit pigistasin natuke ka veel lisaks. Võib-olla läks soola-suhkrut rohkemgi, maitsma peab. Kadakamarju 20 tk, tampisin neid enne lisamist natuke katki. Aa, ja sortsu mahedat sinepit panin ka lõpuks. Maitseb hästi verivorstide juurde.